Rattavarguste laine: loe, kuidas kaitsta kaherattalist sõpra

Kas sa armastad enda jalgratast? Kui jah, siis ära looda ainult turvalukule, hoiatavad senised jalgrataste vargused. 

Jalgrataste vargused

Võrratud suveilmad lausa meelitavad jalgrattaga liikuma, kuid see toob paraku kaasa ka vargused. Lausa nii hoogsalt, et ajalehed kirjutavad juba Harjumaad tabanud jalgrattavarguste lainest, ning vaid vanajumal teab kui palju jalgrattavargusi on jäänud politseis registreerimata.

Jalgratta kaitsmisel kehtivad mõned lihtsad tõed – näiteks lukustada jalgratas alati suletud raamikontuuri külge ja kindlasti massiivse U-lukuga. “Kui tegu on vähegi kallima jalgrattaga, lähevad need “kaubaks” ka üherattalistena,” rõhutas turvaekspert, Rapid Security juhataja Vallo Põldma. “Kogenud varas saab ka U-lukust jagu, aga vargused kvaliteetsemaid U-lukke avades võtavad rohkem aega kui vargal enamasti käepärast on.”

Vargused luku kiuste

Kuid isegi kui ratas U-lukuga ja raami pidi kinni, on võltsturvatunne ennatlik. Suurbritannias tehtud jalgrattavarguste uuring avastas, et lausa 40% varastatud jalgratastest pannakse pihta lukustatult. Juuli algul varastati Valgas lausa kaks kallist jalgratast korraga, mõlemad olid lukustatud. Ning sugugi alati pole selleks vaja isegi lukku lõhkuda – kas teadsid näiteks, et turvalisena paistva liiklusmärgi või tänavapiirde saab nii mõnigi kord tema betoonalusest ja seega ka rattaluku seest lihtsalt välja tõsta?

Sama uuring ütleb ka, et kõige tõenäolisemalt tabavad jalgrattureid vargused vahetus koduümbruses, näiteks koduhoovis või elamust eraldiseisvas garaažis. “Taas sama järeldus, mida Rapid Security kogemus varemgi kinnitanud: vargad ei käi pererahva eemal olles, mil turvauksed ja alarmid vara valvavad, vaid sagedamini hoopis pererahva silme all,” selgitas Põldma. “Varguste ohvriks langetakse kõige sagedamini siis, kui pererahvas on aias ja garaažiuks lukustamata, eesuks lahti või aken irvakil koos aknast paistva sülearvutiga.”

Ära looda ühele võluvitsale

Põldma sõnul ei soovi keegi veeta suve kullipilguga kodu perimeetrit valvates. “Mis nii puhkusest alles jääks?” küsis Põldma. “Päriselus pole ka reaalne, et kogu majapidamiskraam mil mingigi turuväärtus, oleks kogu aeg seina külge aheldatud.” Seetõttu ei tohiks Põldma sõnul enda vara kaitstes loota üheleainsale võluvitsale.

“Me teame, et varas ei karda tööd ja varas ei karda ootamist, vaid tähelepanu,” rõhutas Põldma. “Jalgrattaid varastatakse poolavalikest kohtadest koduümbrusest seepärast, et see pakub lihtsat saaki ja vähe tähelepanu. Varaste peletamiseks tuleb neid veenda, et teie kodus ootab neid ees vastupidine: raske saak ja suur tähelepanu.”

Põldma kinnitusel näitavad rahvusvahelised uuringud, et näiteks üheksa murdvarast kümnest valivad turvakaamerat märgates endale uue ohvri. Ka aitab kaameratega valvesüsteem ennetada just ettekavatsetud kuritegusid, kus kurjategija ohvri varem välja valib ja tema tegevust jälgib.

“Varga peletamiseks ei ole vaja muukimiskindlat lukku ja ületamatut tara,” kinnitas Põldma. “Kombinatsioon, mis varga kõige kindlamini eemal hoiab, on ka kõige soodsam: hoolikas pererahvas, tähelepanelik naabruskond ja kvaliteetne valvesüsteem. Esimesed kaks saab tasuta ja kolmanda saab umbes kahe perepizza hinnaga.”

Vargaid hirmutab valvetehnika

Pea iga suvehooaeg toob Eestisse mõne varaste grupi, kes suvituspiirkondades ja hajaasustusega paigus rüüstamas käivad. Talude ja suvilate omanikud otsivad kodust ära olles meelerahu turvaustest ja -lukkudest, mis mõjub varastele üldiselt peletavalt. 

Rändvaraste jaoks on inimtühja majja sissemurdmine on ühtaegu nii raskem kui ohtlikum, lisaks ei pruugi inimesteta majas ka kuigi palju väärtuslikku olla. Seetõttu erinevalt levinud arvamusest, et tihti murtakse sisse tühjana seisvatesse suvilatesse ei osutu tõeks ja enamjaolt meeldib varastele sisse murda majadesse, kus parasjagu inimesed elavad.

Varaste lemmikkraam asub samuti enamasti toas. Akna taga peituvad sülearvutid, telefonid ja pisem elektroonika lihtsamini kaasahaaratav ja kergemini turustatav kui tabaluku taha peidetud aiatehnika. Rääkimata tõsiasjast, et suveöisel külatänaval on kaasasolevat muruniidukit vastutulijale oluliselt raskem selgitada kui kotis olevat sülearvutit.

Sama kerge on kaasa haarata esikus olevaid käekotte ja rahakotte, halvemal juhul ka võtmeid millega varas ka lähedalasuvasse kuuri, garaaži või autosse pääseb. On isegi juhtunud, et vargad on oma saagi ladunud pererahva autosse, mille võtmed majast pihta pandud. Või on varastatud võtmekomplekt, mille kadumist pererahvas ei pruugi esialgu varguseks pidadagi, ning tuldud rüüstele tagasi siis kui pererahvas juba kodust ära.

Varas ei karda tööd, vaeva ega ootamist. Küll aga kardab varas tähelepanu enamgi kui vanakuri välku. Seetõttu on turvalised uksed ja lukud olulised, sest suuremat lõhkumist ei soovi varas enamasti ette võtta. Kuid neist üksi ei piisa enda rändvaraste eest kaitsmiseks. Uuringutest selgub, et 2/3 varastest pageb, kui näeb turvatehnikat. Olgu selleks siis väike valvekaamera või korralik varustus.

Tehnoloogia ja side kiire areng on muutnud ka lihtsamad ja soodsamad valveseadmed väga tõhusateks. Elu näitab, et majast kus näiteks alumine korrus ööseks valvesse pandud, kaob võõras huviline kiiresti esimese piiksatuse peale. Isegi reaalajas kaamerapilti nutitelefoni edastavad valveseadmed on tehnoloogia arenguga muutunud väga soodsaiks, ning need lisavad veel ühe olulise kihi turvalisust: kui vargus siiski toimub, on süüdlaste leidmine ja neilt kahju väljanõudmine tänu videosalvestisele oluliselt lihtsam. Ning mis ehk olulisimgi, videosalvestis vähendab oluliselt ohtu sattuda keerulistesse vaidlustesse kindlustusfirmaga.

Koos kevadega ärkavad ka vargad

Uuringud ja statistika näitavad, et maikuus sageneb sissemurdmiste arv mitmekordselt. Lihtsaim selgitus on, et soojemad ilmad meelitavad inimesi kodust välja, olgu siis sportima, grillima või maakodusse, ning vargad teavad seda hästi. 

Vargaid ahvatleb ka suvilatesse kolimise aeg, kui inimesed viibivad sageli veel ühes, kallis tehnika juba teises elukohas. Kuigi kõigemagusam  kaup varastele on kiiresti kaasa haaratavad sülearvutid ja nutiseadmed, oleks vale arvata, et vargad jahivad vaid kalleid asju.  Paljud lähevad „tööle“ eesmärgiga saada ükskõik mida – varastatakse isegi moosipurke lootuses, et need õnnestub kusagil mõne euro eest maha müüa. Seega ei tasu arvata, et kodu on kaitstud kui koduaknast kallist telerit ei paista.

Mida siis teha selleks, et esimeste mõnusate kevadilmadega ei tabaks sind kodus ebameeldiv üllatus?

  • Paigalda oma koju koduvalve. Tead miks? Sest FBI poolt läbiviidud uuringust selgus, et ilma koduvalveta majadesse murtakse 300% tihemini sisse, kui valvatud majadesse.
  • Naabrivalve! Räägi oma naabritega ja märka ka ise kummalist liikumist naaberkruntidel.
  • Ära jäta asju õue vedelema. Pane jalgratas, grill ja muruniiduk kuuri või keldrisse. Need meelitavad magnetina vargaid sinu hoovi.
  • Ära jaga oma igapäevaseid tegevusi sotsiaalmeedias. Inimestel tegelikult ei ole tarvis teada, kui kaugele ja kui kaua sa igapäevaselt jooksed. Samuti ei pea kogu sotsiaalvõrgustik teadma sinu reisiplaanidest.
  • Hoia oma aknaid kinni ja uksi lukus. Kuigi su rõdu võib olla teisel korrusel või kõrgemal, siis varas oskab ronida. Ära jäta ka kõrgemaid uksi-aknaid lahti. Kodust välja minnes lukusta ja sule kõik. Koju jõudes ja ärkvel olles saad tube tuulutada palju turvalisemalt.

Varas viis korteri tühjaks, kui kõrvaltoas magasin

Me teame, et sa muretsed mõnikord murdvaraste pärast. Ja et sa muretsed nende pärast valel ajal – siis, kui sa kodust ära oled. Võib kõlada uskumatult, aga enamik vargusi kodudest sünnib pererahva kodus olles. 

Tühi maja või suvila tundub ju magus sihtmärk kõigile pahalastele. Kuid vargad teavad, et tühi maja on enamasti ka korralikult kaitstud, uksed-aknad suletud, lukud kinni ja võib-olla signalisatsioongi peal. Ning varaste lemmik – väiksemat ja kallimat sorti, lihtsasti turustatav kraam nagu nutiseadmed ja väiksem koduelektroonika – enamasti ka ära viidud.

Kodus viibides hoiavad inimesed aga sageli uksi lukustamata, soojal ajal ka aknaid irvakil. Isegi siis kui ise magavad, peenarde vahel töötavad või tagaaias grillivad. Varga jaoks on see justkui kutse sinu koju ning pole ime, et soojemate ilmade saabumisega käib igal aastal kaasas ka varguste sagenemine. Olgu see siis irvakil aknast, lukustamata kuurist, esikust, ööseks lahti unustatud elutoast.

Gaasirünnak pererahvale

Tallinnast pärit Kaja kesklinnakorterisse murti sisse mullu suvel, kui pererahvas otse kõrvaltoas magas. Veelgi õõvastavamaks teeb selle varguse aga kurjategija jultumus. “Varas pääses sisse teise korruse rõdult, kuigi uks oli vaid tuulutusasendis ja lasi korterisse, nagu arvas kriminaalpolitsei, unegaasi,“ kirjeldas Kaja. “Ta viis minema umbes 20 000 euro väärtuses asju, mida me tagasi ei saanudki.”

Gaasi kasutamine pererahva uimastamiseks on õnneks küll haruldane, enamasti eelistavad sulid kergemat kraami mida lihtne kaasa võtta. Varastatakse ehteid, rahakotte, arvuteid ja ridiküle. Kuid juhtub ka, et koridorist leitud võtmetega tehakse tühjaks garaažid, kuurid ja autod.

Varas kardab tähelepanu

Kuidas kaitsta end varga eest, kes soojal ajal irvakil akende-uste tagant kiiret saaki jahivad?

Varas ei karda turvaust ega kõrgtehnoloogilist lukku, piisava kannatuse ja õigete tööriistadega saab varas jagu ka kõige kangemast lukust. Enam kui miskit muud kardab varas tähelepanu.

Seepärast on tähtsaim hoida magades või kodust väljas olles uksed-aknad niiviisi suletuna, et ilma lärmi tegemata neist siseneda ega väljuda ei saaks. Arvestades, millist kahju võib tekitada ainuüksi esikust kaasavõetud arvutikott telefoni ja võtmekimbuga (selleks kulub alla minuti!), polegi välisukse lukus hoidmine nii jabur mõte.

Teiseks – suhtle naabritega! Tugev kogukonnatunne ja inimeste tähelepanelikkus ümbruse suhtes, üksteise teavitamine kahtlasest liikumisest teeb varaste elu raskeks.

Ning kolmandaks, kaitse kodu ka nutika valvesüsteemiga. Möödas on ajad, kui tõhus valvesüsteem oli luksuskaup, suurest valikust leiab ka väga taskukohase hinnaga nutivalve pakkumisi. Isevalvamise täispaketi, kus valveseadmed, valverakendus nutiseadmele, alarm ja vajadusel ka turvafirma väljasõit on hinna sees, maksab parimate pakkujate juures vähem kui üks perepizza.

Soodne nutivalve peletab ja kaitseb

USA kindlustusettevõtete uuringu järgi valib kolmest murdvargast kaks juba ainuüksi valvekaamerat nähes endale uue ja lihtsama ohvri. Ülejäänud kolmandiku peletab häire korral käivituv signalisatsioon, sest mäletate – üle kõige kardab varas tähelepanu? Häirest saab teate ka valvekeskus või koduomanik, kes saab nutiseadmest kodus toimuvale pilgu heita ning vajadusel naabrit, turvafirmat või politseid teavitada. Oluline on vaid valvesüsteemi kasutada ka kodus olles, ehk magamise ajaks maja välisuksed ja aknad puldi või nutitelefoniga valvestada. Mitmekorruselises kodus saad näiteks valvestada terve alumise korruse ja garaaži, lisaks kõik rõduuksed ja aknad.

Igaüks kirjeldab kodu erinevalt: mõnele algab see õunapuudest akna all, mõnele perekonnast, mõnele põlvkondade pikkusest ajaloost. Kuid ütlemata jäetakse see, milles kõik on ühel nõul – kodu algab meelerahust. Rahulikku kevadhooaega!