Korterivarguste arv vähenes kolme aastaga poole võrra

Korterivarguste arv on kolme aastaga kahanenud poole võrra: 2016 aastal registreeris politsei 794 korterivargust, 2019. aastal 387, selgub Rapid Security varavastaste kuritegude analüüsist. 

1990ndate krimikroonikatest meelde jäänud korterivargusi, kus murdvargad teevad tühjaks terve korteri ja jätavad pererahva ilma sisuliselt kogu maisest varast, tänaseks enam praktiliselt ei juhtu. Pea pooltel juhtudel on vargal korterisse vaba ligipääs, st vargaks on keegi kes pääseb ise või kelle pererahvas laseb korterisse.

Umbes poolte varguste kahjusumma jääb alla 500 euro, nii et väga suurt vargust see endast kujutada ei saa – tavaline mobiiltelefon või jalgratas on sellest enamasti kallim. 96% vargustest on kahjusumma alla 5000 euro. See tähendab, et spetsiaalselt väga kallite asjade järele tullakse harva. Selliseid korterivarguseid, nagu 1990ndate algul juhtus, kus terve kodu tühjaks tassiti, tänaseks enam peaaegu ei esine.

Korterivarguste “kõrghooaega” olemas pole: sagedus kasvab mõneti märtsis ja juulis-augustis, kuid püsib aasta lõikes siiski suhteliselt stabiilne.