Unusta muukraud: tüüpilise korterivarga laseb omanik ise sisse

Enamik korterivargusi pole sissemurdmised: peaaegu pooltel juhtudel on vargal olnud korterisse vaba ligipääs, ehk vargaks on osutunud keegi kellele korteri kasutaja ise on korterisse lasknud, näitab Rapid Security varavastaste kuritegude analüüs. 

Korterites registreeritud vargustest pea pooltel, täpsemalt 48% juhtudel, on vargal olnud vaba ligipääs, ehk ta pole pidanud korterisse sisse murdma. See tähendab, et kõige tüüpilisem korterivaras pole sõrakangi või muukrauaga saabuv võõras, vaid keegi külalistest, sõpradest-sugulastest, kes mingil põhjusel korterit külastab.

Loe: Üllatus: suurim korterivarguse oht Tallinnas ei varitsegi Lasnamäel

Ka võõras varas siseneb enamasti sinna, kuhu talle sisenemine on lihtsaks tehtud: enim nn kutsumata külalisi käib lukustamata ukse kaudu. Järgneb luku lõhkumine või akna purustamine.

Korterites registreeritud vargustest vaid 1,91% toimusid videovalve või signalisatsiooniga valvatud korteris. St 98,1% varguse ohvriks langenud korteritest oli videovalveta.

Nutikamad inimesed on avastanud, et videovalve pole enam mingi luksus. Juhtmevaba signalisatsioon koos juhtimiskeskuse ja turvapatrulli teenusega maksab vähem, kui üks perepizza kuus, süsteemile saab kaameraid, andureid jms juurde lisada nagu legoklotse.

Umbes poolte varguste kahjusumma jääb alla 500 euro, nii et väga suurt vargust see endast kujutada ei saa – tavaline mobiiltelefon või jalgratas on sellest enamasti kallim. 96% vargustest on kahjusumma alla 5000 euro. See tähendab, et spetsiaalselt väga kallite asjade järele tullakse harva. Selliseid korterivarguseid, nagu 1990ndate algul juhtus, kus terve kodu tühjaks tassiti, tänaseks enam peaaegu ei esine.